Ma arvasin, et snapchat on väljasurnud

Mu sõbranna, kellega ma vahel WhatsAppis suhtlen, kirjutas täna, et saadab Snapchatis iga päev oma õdedele ja sugulastele snäppe. Iga. Päev. Ja mina – nagu korralik impulsiivne inimene – installisin selle “mõttetu” äpi kohe tagasi. Jah, mõttetu. Sest olgem ausad… mingit erilist elamust ma sealt ei saa. Pooltel inimestel on content tasemel “good night” või “Monday”. Vahel boonusena lillepott. Legendaarne. Aga kujuta ette, kui keegi saadaks mulle WhatsAppis pildi oma poolest laubast ja laest – ma päriselt küsiks, kas tal on kõik korras? 😆 Igal juhul… ma ei tundnud pooli inimesi enam äragi, kes mul seal sõbralistis olid. Tegin väikse suurpuhastuse – delete, delete, delete.

 Ja lõpuks jäi alles grand total… kolm inimest, kes vahel midagi päriselt huvitavat saadavad. Ja veel mõned näod, kellele andsin nädalase “katseaja”, et otsustada, kas on üldse mõtet neid jätta. Siis keegi selgitas mulle, et osa inimesi, kes saadavad suvalisi pilte ( lillepott, lagi, varvas), koguvad streake. Ja ma ei saanud ausalt aru – mis kaif? Mis point? Kogud lihtsalt igapäevaseid numbreid… ja siis? Okei, ma üritasin aru saada. Läksin isegi YouTube’i uurima, kas sellel on mingi sügavam mõte. Kas ma nüüd tahan ka streake koguma hakata? …veel mitte.

 Ausalt, mind ei huvita iga päev mingeid numbreid taga ajada. Vähemalt praegu. (Ära iial ütle iial – võib-olla ühel päeval ärkan ja hakkan ka lillepotte pildistama.)Aga samas… kui ma oma vana Snapchati arhiivi lahti tegin, siis seal oli midagi. Veidrad naljad, suvalised hetked, täiesti mõttetud klipid, mis tol hetkel tundusid tähtsad. Ja see pani mind mõtlema. Äkki Snap ei peagi olema mingi suhtlusäpp. Äkki see on lihtsalt koht, kuhu sa viskad oma päeva killud – ilma filtrita, ilma pingutuseta, ilma selleta, et keegi hindaks.

Nii et mul tekkis uus plaan:
kasutada Snapchati lihtsalt enda elu arhiivina. Mitte streakid. Mitte “good night” publikule. Vaid päriselt huvitavad hetked, mõtted, emotsioonid – kasvõi ainult mulle endale.

Kas see püsima jääb?
Aus vastus: ma ei tea.

Arvestades minu motivatsiooni ajalugu… tõenäoliselt kaob see sama kiiresti kui tuli.
Aga vähemalt seekord on sellel mingi mõte.

Ja siin mõned mu canon tigikaga tehtud pildid eile.

Kas sa tead snapchati äppi või pole kuulnudki?